see_ei_ole_saladus
LANGES TÄHTI TOL ÖÖSEL KUI ME ISTUSIME
VANA LAGUNENUD MAJA KIVITREPILE
MINU LÕHKISED TEKSAD SINU JÄÄKÜLMAD KÄED
SEE ON MUINASJUTT TÜDRUK KÜLL SA ÜKSKORD SEDA NÄED…
klaustrofoobia
KÜÜNTEGA NÜÜD UST TAAS KRAABIN
VÄLJA MA EI SAA
HINGE PIINAB, HINGE MATAB
KLAUSTROFOOBIA
KES KÜLL KÄSKIS SIIA TULLA
VASTUST MA EI TEA
SINU SÃœDAMESSE KIN
raudteejaam
SA KUSTUTASID TULED
END SOOJA TEKI SISSE MÄHKISID
JA ARGIPÄEVA MURED
SU HINGE RASKED JÄLJED TRAMPISID
NÜÜD SA TEAD
MIKS ON KIRJUTATUD READ
VANA RAU
kaitseta
Keegi pole siia ilma sündind surema,
liivakella ajavoolu peatada ei saa.
Ütle miks nii teed, kelle eest põgened
mulle mõistmatuks jääb see.
2.
Keegi pol
ajateenija
kui juba hommikul vara rivis seisma pead sa
mina poole päevani jään voodisse lebama
nii kaunis on hommik
mind ootab kuum ja päikseline pirita
keset kuuma päeva
kristallkülmas_öös
Ütle_miks
sina_oled_kõik
muinasjutumets
Mäletad kord käisisime muinasjutumetsas.
Hoidsid kinni sa mu käest, oo-jee
Kõigist õnnelikum ma, olin selles metsas, oo-jee, oo-jee
Pimedusest valgusse viis meie rad
sügav_uni
